30. juuni

Kuna Judit oli Aina juures, jäi minu ülesandeks hommikul Carlaga tegeleda. Hommikul aga kui oli mul aeg tõusta, tuli Rosa ja ütles, et ma magaks edasi, kuna Carla oli öösel nutnud ja ka hommikul ütles, et ei taha laagrisse minna. Seega tegeles temaga Oscar, Rosa ise pidi rongile minema (ikkagi 1 auto ainult)... Seega sain magada kauem kui muidu. peale seda toimetasin ja asjatasin kodus. 1st läksin Juditile järgi. Siis tuli Rosa koju ilma Carlata. Selgus, et Carla oli laagri vastu nii tugevalt protestinud, et Oscar võttis ta tööle kaasa. Peale lõunat tegelesime Juditiga natuke inglise keelega ja vaatasime MJ-t. Lapsed on nagu kalad vees, täiesti tõsiselt. Võivad tundide kaupa tüdinemata vees hullata. Kui Juditi viisime iluvõimlemisse soetasin ma endale samal ajal plätud ja uued bikiinid. Lastega vees toimetades on vaja miskit, millega ei tunne, et iga hetk olen paljas... Õhtul kodus sõime ja suurt muud ei olnudki.

Vahel mängime, et Carla on beebi ja mina olen ema

Tavaliselt on ta vees delfiin või vaal, eile oli aga hoopis jänku

29. juuni

Hommikul viisin Juditi kooli tantsima. Tal on selline 9st 1ni suvine laager. Ema ja isa tegelesid Carlaga, tema laager on linnast väljas. Mängivad pallimänge seal, ujuvad jms. Päeval saime Hannaga uue au pairiga kokku. Itaaliast pärit Silvia, saab alles augustis 18. Võtsime ühed jäätised. Ta räägib nii inglise kui hispaania keelt... Seega on ta kodule lähemal kui meie Hannaga ning keskkond pole ka niivõrd erinev kui meie jaoks. Kell 1 tulin Juditiga koju, Rosa tuli Carlaga. Elu ilma kahe autota on keeruline... Kui Judit tuli hambaarstilt tagasi läksime Freja (endise) pere juurde basseini (need pered on läbi ja lõhki sõbrad). Judit jäi hiljem ka Aina juurde ööseks. Seega peale kojuminekut oli lihtne õhtu - Carla oli basseinist ja mängimisest väsinud ja Juditit polnud kodus. Ka basseinis ei pidanud ma nendega suurt tegelema. Judit mängis Ainaga ja Carla jooksis ja ujus väga edukalt ilma minuta. Alguses natuke tegelesin temaga basseinis, aga üldiselt oli lebo basseiniõhtu.

Rosa, Aina, naabriplika Ruth, Judit ja küpsisejagaja Carla

Liilia õitses ära mu rõdul, järgmise kord

28. juuni

Hommikul kui astusin kämpingu uksest välja oli suurepärane efekt - kui eelmisel päeval jõudsin vaatega harjuda, siis hommikul rabas see uuesti. Peale hommikusööki asusime autoga teele matkaraja poole. Sihtkohast oli Gallina Pelada ehk tõlkes "Tiibadeta kana" 2317 meetri kõrgune tipp. Silt 3,5 kilomeetrit oli nii petlik kui olla sai. Ma ei olnud valmis selleks, et nii "lühike" distants võib võtta 2,5 tundi. Natuke sisaldas see aeg küll ka Carla järgi ootamist, temale oli see kahtlemata üle jõu ettevõtmine, läbi pisarate käis see tal ja kohati ka Juditil. Aga lihtne polnud see ka teistele. Ligi 600 meetrit tõusu oli! Aga kuna Oscar eksis ka mäe kõrgusega ligi 200 meetrit interneti kohaselt, ei pruugi temaöeldu õige olla, aga siis pigem oli tegelikkuses rohkem tõusu.  Muidugi tasus vaev ennast tipus ära. Allatulek oli kusjuures teistpidi raske, tuli hoolega vaadata et lahtistele kividele ei astu, sest kukkuda oli seal marulihtne. Kuna teine auto on märksa väiksem, siis oli selge et kõigi asjadega me tagasi ei mahu. Siinkohal tulid appi Rosa armsad vanemad, kes tulid meie matka ajal juba kämpingusse ja valmistasid meile lõuna ning hiljem võtsid osa asju endaga kaasa. Peale söömist veetsime aega taas basseini ääres. Minule üllatuseks hakkasime juba kella 8 paiku koju liikuma (olen juba harjunud, et tagasi jõuame igalt poolt väga hilja). 

Kehakosutus mägironijate majakese juures

Lambakellad tekitasid koos väga meeldivakõlalise helidekoosluse - muusika

2100 meetrit

Ma pole kunagi kuskil varem niiiii palju lepatriinusid näinud, õhk oli neid täis

Leia pildilt lepatriinu